Progress Learning: Mis see on, kuidas see toimib ja kuidas koolid seda tulemuste parandamiseks kasutavad.

Sissejuhatus

„Õppimise edusammud” on üks neist terminitest, mida kasutatakse kahes erinevas tähenduses:

Mõnikord kasutatakse seda üldises tähenduses (õpilased arenevad aja jooksul).

Teinekord mõeldakse selle all konkreetset õppimissüsteemi: vahendeid, meetodeid ja hindamisi, mis jälgivad arengut, tuvastavad puudujääke ja suunavad sihipärast õpetamist.

Tegelikes koolides on progressiivne õppimine tavaliselt mõlema kombinatsioon.

See tähendab vastamist ühele lihtsale küsimusele:

Kas õpilased tegelikult arenevad – ja kas me teame, miks?

Sest ilma selle selguseta teevad koolid palju tööd... ilma kindlustundeta, et see toimib.

Käesolev juhend selgitab, mida progressiivne õppimine tegelikult tähendab, kuidas see praktikas toimib, kuidas see on seotud RTI/MTSS-iga ja mida tuleb jälgida, kui soovite, et edusammud oleksid mõõdetavad (mitte ainult „tunduvad”).

Mis on edusammude õppimine?

Õppimise edusammud on struktureeritud lähenemisviis õpilaste edasijõudmisele, kus õppimist ei hinnata üheainsa testi tulemuse või ühe lõpphinde alusel, vaid aja jooksul toimunud arengu alusel.

Selle asemel, et küsida ainult:

• „Kas õpilane sai läbi?”

Progressiivne õppimine keskendub:

• „Kas õpilane on edasi arenenud?”
• „Mis paranes?”
• „Mis vajab veel tuge?“
• „Mida peaksime järgmisena muutma?”

Seda kasutatakse:

• põhikoolid
• keskkoolid
• järeleaitamis- ja sekkumisprogrammid
• veebipõhised õpikeskkonnad
• rikastamis- ja järeleaitamisprogrammid

Ja see kuulub sageli laiematesse raamistikesse, nagu RTI ja MTSS.

Miks progressiivne õppimine on oluline (isegi kui teil on juba head õpetajad)

Enamikul koolidel ei ole „õpetamisprobleemi”.

Neil on mõõtmise ja sihtimise probleem.

See tähendab:

• õpetajad töötavad kõvasti
• õppetunnid toimuvad
• õpilased teevad ülesandeid

...aga koolil on endiselt raske tõestada:

• kes areneb
• kes on takerdunud
• mis sekkumine tegelikult toimib
• kus raisatakse aega

Progress Learning lahendab selle probleemi, muutes õppimise nähtavaks ja jälgitavaks.

Kuidas progressiivne õpe toimib reaalsetes klassiruumides

Progress Learning toimib tavaliselt tsükliliselt (mitte sirgjooneliselt):

1) Määrake kindlaks lähtepunkt

Vaja on alguspunkti.

See võib tuleneda:

• diagnostilised testid
• võrdlusalused
• õpetaja hindamine
• küsimustikud või väljumispiletid
• lugemis-/matemaatika testid

Ilma baasjooneta on „progress” vaid oletus.

2) Õpetage ja harjutage eesmärgipäraselt

Õppimise edusammud ei tähenda „rohkem tööd”.

See tähendab õiget tööd.

Näited:

• sihtotstarbeline lugemisoskus
• arvutamisoskuse tugevdamine
• sõnavara arendamine
• kirjutamisstruktuuri harjutused
• meenutamise harjutused ja intervalliga kordamine

3) Kontrollige sageli (vähe stressi, palju teadmisi)

Võti on lühikesed tagasiside tsüklid.

Progressiivne õppimine toimib kõige paremini, kui õpetajad ei oota 10 nädalat, et avastada, et õpilane midagi ei mõista.

Sellepärast kasutavad paljud koolid:

• kiired kontrollid
• lühiküsimustikud
• mini-hindamised
• nädalased kordamistsüklid

4) Kava kohandamine

See on samm, mida koolid sageli unustavad.

Kogu mõte on selles, et

• kui õpilane ei tee edusamme → muuda lähenemisviisi
• kui õpilane areneb kiiresti → suurendage väljakutset
• kui rühm on raskustes → õpetage uuesti teistmoodi

Progressiivne õppimine on parandamine kohandamise kaudu.

5) Jälgige arengut, mitte ainult lõpetamist

Õpilase töö lõpetamine ei ole sama mis õppimine.

Progressiivne õppimine keskendub:

• täpsuse parandamine
• järjepidevuse parandamine
• eneseusu parandamine
• iseseisvuse parandamine

Progressiivne õppimine vs traditsiooniline õppimine (lihtne selgitus)

Traditsioonilised mudelid tunduvad sageli olevat järgmised:

✅ õpetada teemat → ✅ testida → ✅ edasi liikuda

Progressiivne õppimine tundub pigem selline:

✅ kontrolli → ✅ õpetamine → ✅ uuesti kontrolli → ✅ täiustamine → ✅ kordamine

See ei ole „keerulisem”.

See on lihtsalt ausam lähenemine õppimise tegelikule toimimisele.

Kuidas progressiivne õppimine toetab RTI-d ja MTSS-i

Progressiivne õppimine on kõige tõhusam, kui see on seotud RTI/MTSS-iga.

Sest RTI/MTSS on põhimõtteliselt progressiivne õppimine, kuid struktureeritud tasemeteks.

Tase 1 (kõik)

Tugev põhikoolitus + klassiruumi jälgimine

2. tase (mõned õpilased)

Väikese rühma tugi + sihipärane harjutamine

3. tase (vähesed õpilased)

Intensiivne sekkumine + väga sagedane edusammude jälgimine

Õppimise edusammude jälgimine on selle mudeli sisemine „tõendusmootor”.

See aitab koolidel vastata järgmistele küsimustele:

• Kas 2. taseme tugi parandab tegelikult tulemusi?
• Kes vajab rohkem aega või teistsugust tuge?
• Millised oskused on tegelikud pudelikaelad?

Mida peaksid koolid edusammude õppimise puhul mõõtma?

Siin paljud süsteemid ebaõnnestuvad.

Sest koolid jälgivad mõnikord kõike... ja ikkagi ei saa selgust.

Siin on, mida tasub jälgida:

Akadeemilise edasijõudmise näitajad

• täpsus % aja jooksul
• lugemisoskus või sujuvuse kasv
• põhioskuste omandamine
• nõrkade oskuste parandamine (nt murdjad, arusaamine)

Kaasatuse näitajad (sageli ignoreeritakse)

• toetussessioonidel osalemine
• lõpetamise määr
• jõupingutuste järjepidevus
• vältimiskäitumise vähenemine

Sekkumise näitajad

• toetuse osutamise minutid
• rühma suurus ja õpetaja-õpilase suhe
• edusammude suundumused sekkumise tüübi järgi
• paranemise aeg (kui kaua kulub enne edusammude ilmnemist)

Õppimise edusammud ei ole lihtsalt „punktisumma”.
See on tõendite süsteem.

Koolide levinumad probleemid õppimise edusammude hindamisel (ja nende lahendused)

Probleem 1: Andmed on olemas, kuid keegi ei kasuta neid

Lahendus: lihtsustage jälgimist ja vaadake andmeid läbi kord nädalas, mitte kord semestri jooksul.

Probleem 2: õpilased saavad „madala” hinnangu ja jäävad sinna

Lahendus: keskenduda kasvutrendidele, mitte staatilistele rühmadele.

Probleem 3: edusammude kontrollimine tundub pideva testimisena

Lahendus: hoidke hindamised lühikesed, sagedased ja madala survega.

Probleem 4: õpetajatel pole aega kõike isikupärastada

Lahendus: standardiseerige protsess (baasjoon → sihtotstarbeline töö → kontrollid → kohandamine).
Järjepidevus on täiuslikkusest tähtsam.

Probleem 5: kool mõõdab valesid asju

Lahendus: seada prioriteediks näitajad, mis on seotud oskuste arengu ja sekkumise tõhususega, mitte ainult „üldised hinded”.

Kuidas näeb välja hästi toimiv progressiivne õpe

Progressiivne õppimine toimib, kui saab öelda järgmist:

• „Need 12 õpilast parandasid oma lugemisoskus X võrra 4 nädalaga.”
• „See sekkumine toimib, see aga mitte.”
• „Me peame tõstma nende õpilaste väljakutse taset.”
• „See aastakäik on jäänud samasse oskuste puudujääki – meil on vaja õpetamismeetodite muutust.”

Seda teevad head koolid teisiti.

Mitte rohkem koosolekuid. Mitte rohkem paberitööd.

Lihtsalt selgemad signaalid ja kiirem tegutsemine.

Progress Learning vanematele: mida see tähendab teie lapsele

Kui olete lapsevanem, kes seda loeb, tähendab progressiivne õpe tavaliselt järgmist:

• teie laps saab varem abi (enne kui olukord muutub tõsiseks)
• paranemist jälgitakse aja jooksul
• õpetajad kohandavad oma tegevust selle põhjal, mis toimib
• õppimine muutub vähem „arvamiseks” ja rohkem sihipäraseks

Eesmärk ei ole surve.

See on selgus.

Lõplikud mõtted

Progressiivne õppimine on teoreetiliselt lihtne:

mõõta edusamme, õpetada targemalt ja kohanduda kiiresti.

Kui koolid võtavad seda tõsiselt, muutub see üheks tõhusamaks viisiks:

• oskuste puudujäägid kaovad
• vähendatakse õpilaste vaikselt mahajäämist
• parandatakse tulemusi ilma personali ülekoormamata
• muutke sekkumise aeg tõeliselt väärtuslikuks

Edukad koolid ei ole alati need, kes teevad kõige rohkem tööd.

Need on need, kes loovad süsteemi, kus edusammud on nähtavad ja otsused põhinevad tõenditel, mitte oletustel.